Firmast
Uudised
Teenused
Liitumine
Kontakt
Kasulikku
Prindi Sisukaart
 
 
  Uudised
 
 
 
Uudised
 

Putin kutsub välismaa firmasid maailma lõppu gaasi ammutama

28.09.2009

Üleilmsed energiafirmad on oodatud polaarjoone ja Uurali mäestiku taha jäävale Jamali poolsaarele maagaasi ammutama, ütles Venemaa peaminister Vladimir Putin. Jamali tähendab neenetsi keeles maailma lõppu.
 

Venemaa eesmärk on saada endale 25 protsenti kogu maailma veeldatud maagaasi turust, vahendas uudisteagentuur Bloomberg.

"Põhiline tingimus on, et koostöö peaks olema stabiilne ja pikaajaline," ütles Putin kohtumisel Briti-Hollandi päritolu Shelli, Prantsuse Totali, USAst pärit Exxon Mobili ja teiste suurte naftaettevõtete juhtidega Salehardi sadamalinnas, mis asub Siberis Obi jõe suudmes keset neenetsite ajaloolist asuala.

Venemaal läheb vaja rahvusvahelist oskusteavet ja raha, et Jamali gaasivälju arendada. Sealsetelt seni enamasti väljaarendamata gaasiväljadelt on võimalik saada kokku 16 triljonit kuupmeetrit maagaasi, ütles Gazpromi juht Aleksei Miller.

Siberi gaas vedelaks ja tankeriga minema

Kui Venemaa saaks Jamali poolsaarel hakata tootma veeldatud maagaasi – seni on see olnud lääne suurettevõtete pärusmaa –, lahendaks see nii mõnegi keerulise transpordiprobleemi. Veeldatud gaasi saab teatavasti vedada tankeriga ning sellele ei ole tarvis ehitada torusid, millest Gazpromi äri praegu sõltub.

Gaasi veeldamise tehasest saaks Jamali tootmise "põhiline komponent", ütles Putin. "Veeldatud maagaasi tootmine avaks Vene gaasile uusi turge," kommenteeris Putin. Venemaa energiaministri Sergei Šmatko sõnul on praegu Venemaa turuosa veeldatud maagaasi turul 2 protsenti.

Venemaa majandusminister Elvira Nabiullina on välismaiste ettevõtete ligimeelitamiseks pakkunud välja, et Jamali rajataks vabamajandustsoon, mis võimaldaks seal tegutsevatele ettevõtetele erikohtlemist. Totali juhile Christophe de Margerie'le meeldiks see palju rohkem kui Putini ette pandud maksusoodustused.

Seni on Putin väliskapitali energiaärist välja söönud

Putini aeg presidendi ja peaministrina, mis on võimule rea endisi KGB ja FSB ohvitsere, on seni näidanud pigem vaenulikku ilmet väliskapitalile kuuluvatele ja riigist sõltumatutele naftaettevõtetele. Näiteks möödunud suvel jageles Briti hiid BP pikalt Vene partneritega ühisettevõtte TNK-BP juhtimise üle ning osa ametisse määratud ettevõtte juhte ei saanud Venemaa viisat.

Handimaalt naftat puurimist alustanud Jukose endine juht Mihhail Hodorkovski on siiani vangis. Tunamullu ostis Gazprom enamusosaluse Kaug-Idas Sahhalini saarel arendatavas maagaasiprojektis, tõrjudes juhtivalt kohalt minema varasema enamusosaniku Shelli, kelle osalus langes 55 protsendilt 27,5 protsendile.

Nafta- ja gaasiäri kärbib neenetsi põdrakarjamaid ja toob sisserände

Enne nafta- ja gaasileide oli igikeltsaga kaetud Jamali poolsaare peamine majandusharu põhjapõdrakasvatus, millest elavad sealsed tundraneenetsid. Energiaäri laienemine ähvardab piirata neenetsite võimalusi oma põhjapõtradele toitu leida.

Jamali poolsaarel asuvate nafta- ja gaasileiukohtade kasutuselevõtuks on vaja lisaks 50 000 töötajat, kirjutas tunamullu Fenno-Ugria viitega Jamali ringkonna tööandjate ühendusele.

Ühenduse tegevdirektori Dmitri Zajakini sõnul tuleb Bovanenko, Harassavei ja teiste leiukohtade väljaarendamiseks kaasata kuni 50 000 inimest, enim vajatakse töölisi. Võrdluseks: neenetseid on üldse kokku 41 000 hinge. Neenetsi rahvast elab lisaks Jamali ringkonnale veel Neenetsi autonoomses ringkonnas, Komi vabariigis, Handi-Mansi ringkonnas ja Lapimaal Koola poolsaarel.

2009. aastal kutsutakse Jamali ringkonda elama 28 827 võõrtöölist välismaalt, otsustati 25. juunil Salehardis ametkondadevahelise välistööliste komisjoni istungil. 2007. aastal töötas Jamali ringkonnas 19 917 välismaalast ja 2008. aastal 22 560, mis kõneleb kasvavast tööjõuvajadusest ja majanduse arengust. 86 protsenti võõrtööjõust töötab ehituses ja vaid 3,7 protsenti nafta- ja gaasitööstuses.

 Algallikas: EPL Ärileht

 
   
Copyright © Dvigatel Gaas OÜ